Elektriturg Lätis

Läti suudab riigis eksisteerivate tootmisvõimsuste abil katta 60-70% Läti tarbimisest, mistõttu 30-40% elektrienergiast on riiki imporditud. Imporditud elektri osakaal sõltub vee pealevoolu kiirusest (suurvesi), kogusest ja jaotusest kuude lõikes Daugava jõel. Suurvee puudumise, kuid ühtlasema veekoguse jaotumise korral kuude lõikes suudab Latvenergo toota hüdroenergia abil rohkem elektrit koduturule ning seetõttu impordib ja ekspordib vähem elektrienergiat. Suurvee korral ületab aga hüdrojaamade tootmine Läti tarbimisvajadust, mistõttu kogu toodetud hüdroenergiat ei saa kasutada Läti tarbijatele müümiseks ning seetõttu see eksporditakse, samas veevaesemate kuude tarbimise katmiseks peab Läti elektrienergiat importima.  

Ligikaudu 90% Lätis toodetud elektrienergiast pärineb Latvenergo kontrolli all olevates elektrijaamadest. Lätis planeeritakse ehitada juurde elektritootmisvõimsusi 800 MW ulatuses, kuid antud jaamade valmimist võib oodata 2015-2016.

Suure importelektri osakaalu tõttu mõjutab Läti elektrituru ja Latvenergo poolt pakutava elektrienergia hinnatasemeid valdavalt naaberriikidest imporditav elekter.

Erinevalt Eestist ei eksisteeri Lätis elektribörsi, kuigi Nord Pool Spot koostöös Läti süsteemioperaatoriga kavandab elektribörsi loomist Lätti.

Läti omab energiakaubanduseks piisavaid ühendusvõimsusi Eestiga (750 MW), Leedu (Läti-Leedu 1170 MW, Leedu-Läti 1540 MW) ja Venemaaga (600 MW).